Pidu läheneb ning peonärv kipub sisse tulema ka meie elamise uusimal asukal, kodupõrsal Helmutil. On teine viimastel päevadel saba eriti rõngasse tõmband ning süüa eriti ei taha. Viimati õpetasime ta esimestel sõrgadel polkat tantsima ning sülti sööma. Sült meeldis Helmutile eriti, kuid alates eilsest tõmbab miskipärast sellepeale kärsa kortsu ja lehvitab kõrvu. Arvame, et tegemist on lavahirmuga reedese ees. Varusime viina ning küll Helmutilgi siis sült sujuvamalt sisse läheb. Järgmiseks tahame võtta vombati Valdek ning seejärel paneme nad koos Helmutiga tangot tantsima ja läbi põleva rõnga hüppama. Ja kuna Helmut on ka suur maiasmokk, siis palume kaasa võtta ka rohkelt alkohoolseid jooke ning häid sööke.
Oh taevane rist kuidas Helmut täna hommikul röökima pistis. Ei teagi kas ei sobinud talle uued rakmed ja sadul või nägi unes jälle Steven Seagali, nüüd ta igatahes enam koorega banaane ei taha ja kõnnib ainult tagurpidi. Kahtlustan rakmeid ja sadulat, sest said nad ebay kaudu Kambodžast tellitud. Olime heausksed kliendid, kuid nüüd on teada, et peale põrsa ei tohiks ka rakmeid ja sadulat kotis osta. Õnneks aga ei jää need nurka tolmu koguma vaid kirjelduses mainiti, et tooted sobivad ka miiludele ning reedeks peakski üks isend merekonteneriga meile kohale jõudma. Vombatil on kahjuks viisaprobleemid ning teda me reedel ei näe. Miilu aga pidi oskama kaerajaani tantsida ja läbi nina sihvkasid süüa. Kaerajaanis ma isiklikult kahtlen, sest aeglaste käärhüpete tegemine võib sellisele väledale loomale komistuskiviks saada. Mati Kaal lohutas meid ja tõdes, et miilu on siiski üks vahva tegelane kes Helmutist ülejäänud banaanidest kunagi ära ei üle. Siinkohal kuulutakski välja ka nimekonkursi meie miilule. Nimi olgu ilus ja korralik. Parima nime pakkujale on auhinnaks pakk sihvkasid ning söömiskoolitus miilult endalt.
Viimaseid uudiseid...
Helmut on omadega läbi, ainult väriseb nurgas ning ruigab midagi täiesti arusaamatut. Ainus mis teda veel lõbustab on miilu kaerajaan. Jah, tõesti, miilu jõudis meile õnnelikult kohale ja on tõesti üks tubli loom. Juba esmakohtumisel tutvustas end viisakalt ja võttis tervituseks isegi sarved korra peast. Helmut paistab ka talle meeldivat, tihtipeale käib teda ikka sõraga toksimas ning pakub sihvkasid. Viimane aga raputab ainult pead ja tööb kuuldavale veidraid helisi. Söögiks kõlbavad tal hetkel ainult lehmakommid ning joogiks dom perignon. Täna õhtul viime ta üle õlledieedile, sest siis saab liha jaanipäevaks paraja marinaadi. Miilule aga ostsime kingituseks vihmakeebi, kollase. Tänutäheks oli tal kaasas kohalikku tundmatu nimega alkoholi mille maitse ning kangus ka hommikul veel arusaamatu oli. Vaikselt hakkab ka arusaamine jõudma... meie miilu on pärit ikka väga karmist keskkonnast. Ka Vombat Valdekuga saime vahepeal ühendust, istub teine Sydney lennujaama arestikambris, sest tema reisikotist leiti 3 apelsini. Tollitöötajatele tundus asi kahtlane, kuid nad ei tea, et Valdek lihtsalt armastab apelsine. Valdek tervitab omalt poolt kõiki tulijaid ning loodab Teiega juba jaanipäeval kohtuda. Lõpetuseks peab möönma, et ka paljukogenud miilul on tekkimas lavahirm, kipub teisel kõht kinni olema ja süda lööb kaerajaani taktile vahelduseks labajala oma. Küll aga õhtuks kõik juba parem on ning nagu Helmut öelda armastab: “Oi, õhtul tuleb ikka räme küte!”
No comments:
Post a Comment