Võistuluuletamine

Eile õhtupoolikul tekkis Heikil idee, et kuna me kumbki ei ole juba päris mõndaaega miskit kirjutanud, siis peaks midagi ette võtma... Nii jõudsimegi paari külma joogiga Emajõe äärde, paberid-pastakad ka kaasas ja hakkasime kirjutama.
Iga luuletuse esimene rida sai kordamööda välja mõeldud ja mõlemad pidime alustama siis sama reaga.
Luuletused valmisid max 5min jooksul ja eks seda on üldiselt ka kvaliteedist näha mingitel hetkedel, kuid harjutusena oli äge. Ja lihtsalt ajaloo huvides viskan need siia ka üles.

***

neid rindu olen ma juba näinud
ehk juba liigagi ammu
nad vajunud on längu
ja ka kandjale
aeg pole andnud armu

õhk on kuum ja seisab
paigal, nagu minagi siin linnas
kurat-teab juba mitmendat suve
ja uusi rindu ei tule, ei tule, ei tule...

***

ma läksin vette ja kastsin ennast märjaks
see oli hea, sest kaldal end joonud olin härjaks
verine suu ja veidi lõhki püksid
andsid vihje, et sõbrad mind jätnud olid üksi
vees selgines, sai verest tühjaks suu
mu vastane, see oli ju faking puu.

Ma ausalt enam ei joo.

***

mulle meeldivad punaste plekkidega tüdrukud
nagu kirsi võtaks puuotsast
ja mahl tilgub särgile

***

halvad uudised
mul läheb järjest paremini
jah, halvad, halvad sulle
sest sa ju ootad,
et teistel oleks sitasti
saaks ise särada
tegija
üksik väike roheline kõrs
keset määratut sitaauku
küll oleks hea
oleks tegija
aga mul on hästi
ja teistel ka
äkki nüüd peaksid ise midagi tegema
a nii ju ka ei saa
see nõuaks ju ambitsiooni
ja teotahet ja mõtlemist
ja arusaamist
nojah... nii ju ei sobi
ei saa, ei taha või ei oska
halvad uudised
rohelisest kõrrest
sai sitaauk oaasis

***

ma näen neid kirjutavaid joodikuid
ennast täis kusnud poeedid
need kõige suuremad kriitikud
ja algusest peale legendid

aga kahjuks keegi ei tunnusta
ja keegi kuulata ei taha
kuidas järjekordses kuseloigus
jõid oma raha maha